ignorance is bliss

ilu.
mõtted.
rohelus.
värvid.
hinged.
maailm.

seda nähes usud.

viimase aja põhitegevus.

ma ei suuda uskuda et see suvi juba läbi saab. see on liiga vale. mäletan veel et peale eksameid mõtlesin et see suvi tuleb huvitav - tuligi. aga nüüd on see läbi. ja see imeb.
aga muidu on praegu olnud palju junit kirat carolini ja sanni.

vahepeal on juhtunud igasuguseid uskumatuid asju. paljud mälestused on arvatavasti ka liiga suure alkoholi koguse pärast peast pühitud ja mõned lihstalt ähmased. ja selle pärast olen ka pidanud kannatama uskumatuid pohmakaid ja neelama pakkide kaupa valuvaigisteid.
kõik see võib olla põhjuseks miks mul enam midagi kangemat kui õlu alla ei lähe.
ja miks ma jälle tööl käin.
aga võib ka mitte olla.

selline asi paneb vilbre vaimses olekus kahtlema.
tõesti loodan et ma pole ainuke, kes arvab et palmse oldschool versioon parem oleks.

Kivisildnik: Ahtrad naised vägisi sigima!
http://www.delfi.ee/archive/article.php?id=18957818

eelnevalt on mulle kivisildniku lood meeldinud.
see võtab aga sõnatuks. -ja kindlasti mitte heas mõttes.

eile käisin rockstrarsis. see oli veidi fail, sest suurem osa rahvast oli hoopis lauluväljakul. aga sellest hoolimata oli bänd hea ja need vähesed inimesed, kes seal olid elasid kaasa.
aga vahepeal oli mul huvitav nädalavahetuse tripp. käisin võsul, potsul, rakveres ja kuuldavasti ka tartus, kuigi ma seda ise ei mäleta. rääkisin huvitavate inimestega huvitavaid asju ja käisin karaoke baaris. ei saaks öelda et igav oli.

sest kõik on nii mööda ja valesti et hakkab tunduma et kõik ongi hästi.
ma ei tea kas keegi mõistab.


Where's your real friends now?
you have let them down
you're a download pal.

viimased kolm päeva ei ole olnud kuigi reaalsed. tundub nagu ei elaks enam enda elu, hoopis kellegi teise. aga peab sellega vist leppima nüüd.
aga seda täitsa võib. öössiti ujuda, huiata inimestega et on ikkagi vaja haiglasse minna ja teha muid läbimõeldud ja mõtlematuid asju.
seega on kõik päevad olnud väga tegusad ja väga sürrid. händlib.

järjest rohkem hakkab mulle tunduma et mulle öösiti helistamine või akna all karjumine on muutunud liigselt harrastatavaks hobiks. sellest võib ka järeldada seda et hommikuti vaatavad suuremosa naabreid mind kurja näoga ja tuletavad öörahu meelde.

aga viimase aja kõige idiootsem asi - gruusia sõda. ma ei suuda seda isegi sõnadesse panna. teades gruusia elatustaset ja osseetia soove kuuluda venemaa alla ei näe ma siin sõjaks tõesti mitte mingit põhjust. kui eile keegi gruusia tähtis mees BBC World Newsis sõna võttis ja teatas et neil ei jäänud midagi muud üle kui venemaad vastu rünnata ei suutnud ma lihtsalt uskuda et ma midagi sellist näen. järgmises lõigus aga toetas teda ka bush... sõnatu.
samas ei näe ma ka põhjust miks peaks eesti sellel teemal nii agaralt sõna võtma nagu ta seda seni teinud on. ma täiesti mõistan et laar on gruusias nõunik ja sellest tulenevalt ei ole sealsed probleemid kuigi üllatavad aga sellest hoolimata arvan ma et kui meie senine sõnavõtt jätkub peavad soomlaste ennustused paika ja meil jätkub iseseivust tõesti vaid järgnevaks kümneks aastaks.

vahelduva eduga olen ma jällegi täis ja väga täis. ehk siis olen kuidagi pool kogemata tsükklisse laskunud.
peale kira juurest tulemist olin ikka väga kindel et teen kodus vaikse rahuliku õhtu.  kui lena aga märku andis et linnas on ajasin ka mina kargud alla ja enam koju ei jõudnudki. nii sobib ka muidugi.

-"ma ei tea, mis mu vanemad sellest arvaksid kui ma jälle kodus ei ööbiks. ma pole mingi kolm ööd kodus käinud"
-"siis nad ongi harjunud ju"
...tal oli õigus.

miks?!

kaks ööd kira pool. ja oli ka teisi inimesi.
ja kaks liitrist pudelit. piisavalt primat.
see peaks üldiselt kõik seletama.

kuna ilm suhteliselt imeb, olen ma hakanud jälle tööl käimist harrastama, kuigi ma tean et see on täiesti vale valik. see et ma tööl käin aitab aga kaasa mu korralikumaks muutumisele ja see on igati positiivne. ma ei tahagi öelda, et ma hakkan korralikuks, mulle piisab ka korralikumast. for real.

eile aga nägin tiinat ja laivit, kes linnas kahekesi tühja passisid. ka kira tuli oma mähkmetöölt ja liitus meiega. kõndisime vihmas, lõime ordu ja tegime muid meeletult tarku asju.

 

 

 

-"Alatult ja upsakalt käituv Riigikogu vägistab oma rahvast – ja imestab, et rahvas sellest inetult sooritatud aktist rahuldust ei saa."

 

 

 

käisin soomes. - jälle.
peab tunnistama, et seekord nägin soomet teistmoodi, selgemate silmadega. seekord ei astunud igasse baari sisse ja ei joonud alati natuke liiga palju.
nüüd oli hoopis teistmoodi.
aga tõesti tuleb tunnistada, et hoolimata sellest, et soome on meie naaberriik ja paljuski meile väga sarnane, on ka palju erinevusi. keerulistest ühissõiduki süsteemidest ei hakka ma isegi rääkima. pigem räägiks sellest, et soome inimesed on stiilsemad. alates noortest, kes ei leia et igapäevne kohustus on tukk geeliga püsti ajada, või et küüned peavad tingimata olema rohkem kui neli sentimeetrit pikad, lõpetades viiekümne aastaste naisterahvastega, kes riietusid väga kindla stiilitundega, kuid siiski oma vanusele kohaselt. ja tõesti on seal mitmeid poode, kust ka ise mõnekümne aasta päerast garderoobi soetaks. samas vanemad soome mehed on tõesti tüüpilised suure kõhu ja sviitriga õllearmastajad.
isiklikult ostsin ma ka soomest päris mitme tuhande eest riideid, mis reaalsuses tegelikult liiga kalliks ja suhteliselt mõttetuks osutuvad. samas arvan, et mitu tuhat hetkelise õnne või rahulolu eest pole kuigi suur raha välja käia. seega on kõik pöörfikt.

kui aga meenutada mõned päevad tagasi tuleb ette see, et ma käisin pangas. seal räägiti tüüpilist "teeme teisele kontole ka pangakaardi siis saab sealt koguaeg raha võtta, limiit on ka ainult viistuhat, kas sellest piisab" juttu. tegelikult on nii, et kolmandat pangakaarti ma ei vaja ja olen väga rahul, et see raha seal passib aga see ei ole üldse tähtis. minu suureks üllatuseks tuli tavalise juttu lõppu veel ka pensioni jutt. nimelt pakuti mulle teist pensionisammast. on, mis on, aga nii vana ma ka ei ole. kui ma aga vastasin, et sellele mõtlen mõne aasta pärast tehtid suured silmad ja küsiti, kas tõesti ALLES siis.
kuusteist ja teine pensionisammas? no tõesti. tänan ei.

tänane päev oli peaaegu et isegi mõttekas.
sellest võiks ehk järeldada et ma ei pannud täna tühja. eilsed mõtted täna teoks tehtud hakkasime kiraga tallinna ekploorima. seda nimelt nii nagu turistid teeksid.
seega otsisin üles igasugused huvitavad ja vähem huvitavamad kohad, kus me käinud pole aga kuhu võiks minna.
seega võtsime suuna vanalinna ja meie tee peale jäi oleviste. kui uks juba lahti on siis tuleb ka sisse vaadata. kirik ise pole mingi teema. torn on. vaade tallinnale on uskumatult ilus.
mugavalt samal tänaval asusid ka tervishoiu- ning disaini- ja tarbekunstimuuseum, kuhu me samuti sisse kavatsesime vaadata. viimane oli aga kinni ja hoolimata sellest et tervishoiu muuseum meil just võõras polnud käisime ära ka seal.
teel okpatsioonimuuseumisse külastasime me hoopis nunnatorni mida inimesed arvatavasti paremini teavad linnamüüri osana, mis jääb gustavist paar sammu edasi.
igaljuhul on tallinnas tõesti palju-palju huvitavat. see lihtsalt ei huvita kohalikke.

kurb.

hommikul lehti sirvides ja sattudes akstsiisimaksu tõstmist arutavate lugude peale ei saanud jätta mõtlemata sellele, et see on üks päris hea mõte.
hoolimata sellest, kuidas igapool pikalt ja laialt arutatakse seda, et seda tuleb tõsta rahva tervise nimel, kaldun ma arvama, et see pole päris tõsi. võibolla on see sellepärast, et sellisel juhul jääks küsimärgi alla kütuse maks või hoopis selle pärast, et alles eelmise nädala lehest võis lugeda artikklit sellest, kuidas arutati selle üle, kas maksumaksja raha eest ravida ka inimesi, kes on nö elu hammasrataste vahele jäänud. seega hoolimine tervisest ei kõla kuigi usutavalt.
hea mõte oleks see aga tõesti. teades meie rahva joomiskultuuri ja veel enam, teades eesti-venelaste oma, oleks me tõusnud aktsiisimaksuga võibolla juba aastaga riigieelarve tasakaalu viinud, suurema pingutusega ehk juba plussi?
sellest siis järeldus, et rahavas joob oma riigi heaks.
eks oma panus tuleb ikka anda.

pilat, hamilton, brown.
sõnu pole vajagi.

eile jõime. - üllatavalt.
seekord heleni juures.
tegelikult saime öösel väga palju uusi tuttavaid. näiteks merle kes oli suhteliselt kinni aga sellest hoolimata aldis suhtleja. ta tuli rootsist ja oskas kanda keelt (ma julgen arvata, et selle all mõtles ta ingliskeelt aga you never know). samas oli tal ka kotis vana tallinn, mida nad heleniga koos lahendasid ja telefon värvli vahel on selle suve parim aksessuaar. samas tutvusime ka mingi andruse ja veel umbes seitsme kiilaka ossiga, kelle nimesid öelda ei mäleta.
igajuhul jällegi üks tüüpiline öö.

viimasel ajal olen olnud meeletult hõivatud. sellest on kahju sest hetkel olen ma koguaeg ringisebimisest väsinud.
aga nüüd tõotab tulla rahulikum aeg.
vahepeal olin aga tõesti tegus, käisin lehtses, jänedal, otepääl, soomes ja uuesti lehtses ja jänedal.
otepääl oli nimelt mingi üritus, kahjuks ei mäleta mis seal täpselt toimus või, kes esines. tähtis on lihtsalt see et midagi oli ja mul varastati kõik raha ära.
soomes läks natuke valesti ja ma kukkusin vastu riiulit nii, et ärkasin ilusas valges toas ja kaotasin ühepäeva mälu ära. aga pole hullu. hiljem tegin kõik korda jälle.
lehtse kohta ei oska midagi rääkida. viskasime kotid ära, jänedale ja hommikul üheksa ajal jälle tagasi tuttu.
jänedal see eest suhtlesime töömeestega. läks veidi käest ära.
ja see kõik on liiga tüüpiline et olla tõsi.